Juhtimises on palju valdkondi, kus lihtsast kõhutundest jääb väheks. Selleks, et anda otstarbekate juhtimisotsuste jaoks piisavalt alust, on tarvis läbi viia mõningad põhjalikumad uuringud.

Doktoriprogrammi käigus olen endale selgeks teinud mitmeid uuringumeetodeid. Enamasti jaotuvad need kvalitatiiv- ja kvantitatiivuuringuteks. Keeruliste juhtimisotsuste tegemiseks - nt organisatsioonide ühendamisel, uutele turgudele mineku puhul vms on soovitav kasutada erinevate uuringumeetodite kombinatsioone või tegeleda komplekssete olukordade diagnostika või modelleerimisega.

Kvantitatiivuuringud

Enamasti viiakse organisatsioonides uuringuid läbi küsitluste ja ankeetide vormis. Nende süsteemse koostamise, andmete kogumise ja analüüsimise abil on võimalik suurte vastajate hulkade puhul leida adekvaatseid vastuseid. Nendel puhkudel, kui pole olemas Eestis aktsepteeritud küsitlusi, kasutan uuringuküsimustike koostamisel erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide parimaid praktikaid, mida kohandan Eesti oludele:
- Society for Human Resource Management - personali uuringud.
- Academy of Management - juhtimise ja meeskondade uuringud.

Andmeid analüüsin Stata, SPSS ja Excel abil.

Kvalitatiivuuringud

Mõni uuring eeldab põhjalikumat informatsiooni kogumist: intervjuude, vaatluste läbiviimist ja tekstide analüüsi. Kvalitatiivuuringuid on vaja juhul kui on kavas läbi viia põhjalikum organisatsiooni muutus. Olen omandanud diskursiivanalüüsi ja põhjusliku kaardistamise meetodeid, mille alusel on võimalik ka keerulisematest infohulkadest olulist välja noppida ja süstematiseerida neid juhtimisotsuste tegemise jaoks mõistetavasse keelde.

Andmeid kogun enamasti poolstruktureeritud intervjuude käigus. Andmeid analüüsin Atlas.Ti abil või kirjutan info lahti juhtimiskaasuse vormis.

Organisatsioonide detailne diagnostika ja keeruliste otsuste modelleerimine

Kui oleme juhtidena asetatud eriti keerulistesse olukordadesse, mil meil võib olla isegi suhteliselt raske hinnata, et missugused on erinevad muutujad, mida tuleb otsuste vastuvõtmisel arvesse võtta, siis võib abi leida konfiguratsiooniteooria ja süsteemiteooria vahenditest. Osaliselt loovad nad tausta süsteemse mõtlemine tarvis, teisalt pakuvad nad konkreetselt tarkvaralist abi ja kolmandast küljest annavad erinevate varasemate kirjutiste valguses ette konkreetselt: kuidas ühes või teises olukorras käituda.

Olen läbinud doktorikursused organisatsiooni disaini alal alljärgnevate professorite juhendamisel: Richard Burton (Duke University), Borge Obel (Aarhus Business School), Peter Gomez ja Sebastian Reisch (mõlemad St.Galleni ülikool). Lisaks on London School of Economicsi professor David C. Lane ja St.Gallenist Markus Schwaninger ning Stefan Grösser jaganud süsteemse juhtimise doktoriseminarides näpunäited keeruliste mudelite loomise ja analüüsimise erinevaid tahke.

Modelleerimiseks kasutan Vensim tarkvaralist abi.

Mis on tulemus?

Kui head konsultandid kipuvad olema kehvad analüütikud ja vastupidi, siis loodan, et oma praktilise juhtimiskogemuse najal ning doktoriprogrammi käigus omandatud analüüsimeetodite abil suudan läbi viia adekvaatse uuringu, mille tulemusel oskan välja pakkuda realistlikke lahendusi organisatsiooni juhtimise parandamiseks.

Uuringu lõpptulemus on konkreetsete probleemvaldkondade põhjalik kaardistus ja lahendusettepanekute esitlus.